Pulverk |
Pärnumaa oli juba tookord metsarikas, andes teenistust ja tulu tervele piirkonnale. Lihtsam viis puitu transportida on veetee, seega oli sadamat mõisale hädasti vaja. Kuna rand on siin väga madal, ehitati puidust muul, mille ehita- mise kohta täpsemad and- med momendil vajavad selgitamist.
Esimesed kirjalikud andmed Uulu muulist päri- nevad aastast 1853, kui Uulu paruni G. R. Stael von Holsteini (1819–1892) puidust muul lõhuti ja paadid põletati Suurbritan- nia sõjalaevalt tulistatud mürskudega. Oli Krimmi sõja aeg (1853–1856), kus
Mereküla sadam
osalesid Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa ja Sardiinia koalitsioon.
Peale Krimmi sõja lõppu alustati muuli taastamist. Kivid selleks veeti ümber- kaudsetest randadest kohale põhiliselt talvel mööda jääd. Kirjelduste järgi asus uuel muulil ka isevärki rööbastee palkide sõidutamiseks muuli merepoolsesse otsa. Puit transporditi põhiliselt Pärnu sadamasse, sealt omakorda ka kaugemale. On andmeid, et 19. sajandil Uulus okaspuust saetud propse veeti Inglismaale söekaevanduse tugiposti- deks.
19. sajandil rajatud Pärnu puitmuulid oli oma aja ära elanud ja 1859.aastal alustati kivimuulide ehita- mist, millede kogupikku- seks kujunes 2150 meetrit.
Pärnu idapoolne kivimuul sai valmis 1863 ja lääne- poolne aasta hiljem Kihnu ja Häädemeeste randadest toodud kividest. Sellest järeldub, et Pärnu lahe vanim muul on Merekülas.
Seda teame Uulu muuli algusaegadest. Kuni 1960- ndate aastate lõpuni kasu- tasid muuli kolhoosi kalurid paatide hoidmiseks, nüüd kasutavad muuli põhiliselt meres suplejad. Kuna tege- mist on meie kandi ainu- laadse kultuuriväärtusega, kavatsen jätkata muuli kohta andmete kogumist. Kui kellelgi on teavet või fotosid muulist, eriti hili- semast ajajärgust, palun andke sellest teada aadressil Uulu Mõisa väikekoht 3 krt 2.
Henn Saar koduloolane
Allikas: Tahkuranna valla ajaleht. (Märts 2015)
Kommentaarid puuduvad
Lisa kommentaar