Pulverk

Eellugu
Kui inimese n-ö argiseks visiitkaardiks on isikunimi, siis koht, maa-ala või piirkond määratletakse ja saab tuntuks esmajoones kohanime kaudu. Kohanimed kui meie esivanemate mõtte- ja tundemaailma iseloomustav ajaloo- ja kultuuripärand, väärivad usinat kogumist ja uurimist ning hoolikat säilitamist ja kaitsmist. Kohanimedel on oluline osa meie ajaloos. Mereküla nime ennistamist on varemgi algatatud, erinevatel põhjustel pole see seni teoks saanud. Rahva soov on aga püsima jäänud ja meie oleme siinsel Roosimäel asju ajades lähtunud ikka inimeste arvamustest.

Mereküla nime tagasi taotlemine pole eesmärk omaette. On olemas mõiste „ kodu“. Osad meist on siin elanud piisavalt kaua, et end põliselanikena tunda. Teised  meist peavad seda paika koduks vähem aega. Siin on meie kodupaik. Kodu nimel oleme valmis pingutama. Maal on vanadest aegadest saati olnud ühistegevus ja selle kaudu kogukonnas nn küünarnukitunne. Meie eesmärk ongi ühistegevuse kaudu kogukonna ja koos sellega kodutunde loomine. Eriti oluline on, et meie küla lapsed Mereküla oma kodupaigana hindaksid ka siis, kui suureks saades kaugemale liiguvad. Küla nimi on seega kodu sümbol. Ta ühendab kõiki siin kandis kodu rajanud inimesi.

Sellise mandaadiga saigi käima lükatud taotlus taastada meie kodukoha ajalooline nimi. Kehtivas seadusandluses on välja toodud, et vana nime tagastamise taotlus on õigustatud, kui see nimi on olemas olnud ja rahva mälus säilinud. Samuti toetusime Ruumiandmete seaduse sellele sättele, et koha aadress peab olema juhis pärale jõudmiseks ja tagama vajadusel kiirreageerijate võimalikult kiire kohale jõudmise. Reiu küla asub aga teatavasti Uulust kuni Pärnu linnani ja seondub rahva mälus sageli naabervallaga.

Millised on probleemid küla ajaloolise nime taastamisel? Tundub, et vahel on hirmul liiga suured silmad, aga süvenenult asja uurinult on praeguseks hetkeks nii valla majanduskomisjon kui volikogu esialgsetest vastuargumentidest loobunud ja meie taotlust toetanud. Arvesse võetakse seega ka Kohanimenõukogu soovitus kaaluda 1939. a kehtinud külade jaotuse ennistamist. (Tahkuranna vallas näiteks Mereküla, Pikla, Rabaküla, Rautsika, Väljaküla taastamist). On välja käidud mõte , et kui mõnes teises vallaosas soovitakse samuti taastada endine nimi, siis selline piisavalt põhjendatud soov leiaks otsustajatelt toetust.

Piirid on asja lõpliku otsustamise kõige keerulisem koht. Taastada vanades piirides? Vahepeal on palju juurde ehitatud. Oleme pakkunud välja esialgu piirideks merest Via Balticani ja Uulu kanalist Lottemaa teeni. Asjajamise käigus lisandusid endise Mereküla piires teest kuni jõeni elavad pered. Kõige keerulisem on oma otsus teha Lottemaast kuni Via Balticani elavatel peredel, kellede põlisaadress on olnud Reiu küla. Mereküla nime ennistamise küsimuses kokku kutsutud rahvakoosolekul olnud poolesaja inimese taotlus ei olnud neid vägisi meiega liituma panna. Samal koosolekul avaldasid Lottemaa esindajad, et neil pole midagi aadressis küla nime vahetamisele. 

Lähiajal saadetakse kõigile kõnealuse piirkonna omanikele valla volikogu otsusega kiri küsimusega, mida inimesed soovivad. Vaatamata juba antud allkirjale palun oma arvamusest ikkagi teada anda.

Asjaajamise selgus. Kindlamate piiridega kodukohas on asjaajamine selgem. Aga mida toob kaasa inimesele aadressimuutus? Aadressid registrites muudab registripidaja, kõik vanad lepingud kehtivad ja neid pole vaja uue aadressi pärast muutma hakata. Muutmistega seotud kulutused kannab registripidaja. Seega pole seoses muutusega oodata suuri ebamugavusi.

Küla nime muutmise idee algatajate nimel Reet Sai (MTÜ Pulverk)

Alates 10. septembrist on võimalik MTÜ Pulverk kodulehel oma mõtteid sellel teemal edastada.

Lisa meeldivaks, jaga artiklit või kommenteeri facebookis. Või avalda oma arvamust siin samas artikkli all.